Kas kõike väärtuslikku peab saama tõestada?
Hiljuti vestlesin ühe inimesega ja see jutuajamine jäi mind kummitama. Algas see astroloogiast, aga lõpetasime hoopis mujal, armastuse, usu, raha, töö ja enesetundmise juures. Selline väike filosoofiline dialoog, ilma et kumbki oleks seda plaaninud.
Kõige enam jäi mulle meelde üks vastuolu tema sõnades. Ühelt poolt küsis ta kahtlevalt: "Kas see astroloogia, numeroloogia, Human Design, pole mitte õhk?" Ja samas hingetõmbes: "Aga kas sa saaksid vaadata, kuidas mul rahaasjadega on?"
See on nii inimlik. Me lükkame midagi tagasi, kuulutame, et ei usu ja samal ajal oleme selle vastu sügavalt uudishimulikud. Tegelikult arvan, et tema küsimus ei olnudki astroloogiast. Küsimus oli hoopis selles, kuidas me suhtume teadmistesse, mida ei saa käega katsuda.
Asjad, mida ei saa kaaluda
Mõtle korraks järele. Armastust ei saa kaaluda. Usaldust ei saa mõõdulindiga mõõta. Lootust ei saa purki panna ega inspiratsiooni mikroskoobi alla seada.
Ja ometi mõjutavad just need asjad meie elu iga päev, isegi rohkem kui paljud asjad, mille saame numbritesse panna.
Nii et võib-olla pole astroloogia juures kõige tähtsam küsimus see, kas see on "õige" või "vale". Võib-olla on palju huvitavam küsida hoopis muud.
Parem küsimus
Selle asemel, et nõuda tõestust, küsin pigem nii:
- Kas see aitab inimesel ennast paremini mõista?
- Kas see paneb teda mõtlema oma valikute üle?
- Kas see aitab märgata oma tugevusi ja nõrkusi?
Kui vastus mõnele neist on jah, siis on sellel inimese jaoks juba mingi väärtus olemas, sõltumata sellest, mida planeedid päriselt "teevad" või ei tee.
Astroloogiat kiputakse kritiseerima nii, nagu oleks see lihtsalt ajalehe horoskoop: paar lauset Lõvile, paar lauset Kaaludele. Aga tegelikult vaatan ma tervikut, kõike koos. Nagu munaputru ei hinda ühe muna järgi, ei loe ka kaarti ühe rea kaupa.
Enesetundmine ei ole kohustuslik
Tahan siinkohal öelda midagi, mida ehk ei oodataks inimeselt, kes astroloogiast räägib: enesetundmine ei ole kohustuslik.
Kõik inimesed ei tunne vajadust enda sisse vaadata. Mõni tahabki lihtsalt elada, tal on töö, pere, hobid ja sellest piisab täiesti. Selles pole midagi halba. Astroloogia, numeroloogia, Human Design või ükskõik milline eneseuurimise süsteem ei ole kõigi jaoks. Ja ei peagi olema.
Nagu mu vestluskaaslane ise ütles: "Kui sa ei usu, siis sa ei usu." Ja tal on õigus. Kedagi ei pea veenma.
Mina ei hakka kedagi uskuma panema
Ma ei püüa kedagi astroloogiasse uskuma panna. Nii nagu ma ei püüa kedagi armuma panna, mediteerima hakkama või liblikaid koguma.
Mind huvitab kas inimene julgeb ennast tundma õppida. Mõni teeb seda läbi psühholoogia, mõni läbi kunsti, mõni läbi looduse, mõni läbi usu ja mõni läbi astroloogia. Ükski tee ei sobi kõigile ja see ongi täiesti normaalne.
Nii et lõpuks ei olegi vahest küsimus selles, kas astroloogia on õige või vale. Parem küsimus on:
"Mida ma enda kohta teada saan, kui ma olen valmis kuulama?"
Ja see küsimus kehtib ükskõik millise tee puhul.